Pandeemiast tekitatud kriis kiirendab muutusi põllumajandus- ja toiduainetööstuses​ - BioCC OÜ

Pandeemiast tekitatud šokk nõudis siiski vastumeetmete rakendamist ja kiirendas selles sektoris juba varem avaldunud suundumuste arengut – digiteerimine, teadlikumad tarbijavalikud ja kohalike toodete eelistamine – selgub „Food Foresight“ aruandest: „Impact of COVID-19 on the agri-food sector in Central and Eastern Europe”, mille koostas EIT Food koostöös konsultatsioonifirmaga Deloitte. Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna toiduainetööstuse ettevõtjad peaksid saama loota oma valitsuste toetusele, kuna nende tegevus on riikide majanduskasvu jaoks väga oluline – olulisem kui Lääne-Euroopa riikides.  Aruandes näidatakse nii piirkondlikku kui ka üksikute riikide perspektiivi, sealhulgas sisaldab see ka Eestile pühendatud jaotist.

 

Aruande saab tasuta alla laadida aadressil: https://www.eitfood.eu/food-foresight

COVID-19 pandeemia on mõjutanud kõiki majandussektoreid ja selle poolt põhjustatud kriis on muutunud üleilmseks majanduse vastupidavuse testiks, seda ka Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks. Vaatamata pidevale kasvule ja stabiilsele olukorrale on siiski kannatanud ka põllumajandus- ja toiduainetööstus, ehkki mitte nii palju kui teised sektorid. Meie piirkonnas langes toiduainete tootmine aprillis vaid 13 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Kesk- ja Ida-Euroopa põllumajandus- ja toiduainetööstuses (sealhulgas toidukaubanduses ja toitlustuses) oleme näinud lisandväärtuse nominaalset kasvu alates 2005. aastast: põllumajandus on kasvanud 3% aastas ning toidu- ja joogitootmine üle 4% aastas. Toiduaine- ja joogitootmine selles piirkonnas on alates pandeemia algusest olnud kõige stabiilsem tootmissektori segment. Juulikuu keskmine SKPga kaalutud toodang vastas 101% -le eelmise aasta sama kuu toodangust.

Põllumajandusel ja toiduainete tootmisel on kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikide eelarves oluline roll. See genereerib 6 protsenti SKPst Slovakkias ja 14% Rumeenias. Enamikus selle piirkonna riikides on tööstuse keskmine suurus (mõistetuna sektori osakaaluna kogu majanduses) suurem kui Lääne-Euroopas. Hoolimata kaks korda kiiremast kasvust kui teistes nn vana Euroopa Liidu riikides, vähenes selle osakaal kogu majanduses aastatel 2007–2017, samal ajal kui teised majandusharud arenesid. Selline suhteline langus on märk ühiskonna kasvavatest sissetulekutest – kuigi jõukamad tarbijad kulutavad toidule rohkem, siis muud kulutused kasvavad veelgi kiiremini. Aruande kohaselt jätkub tarbimise kasv nii toidukauplustes, kui toitlustusettevõtetes.

Üks olulisemaid väliseid ohte Kesk- ja Ida-Euroopa kodumaisele põllumajandus- ja toiduainesektorile on sõltuvus lõpptoodete (s.o kodumajapidamiste poolt tarbitavate toodete) impordist. Üle poole (59%) kogu Eesti kodumajapidamiste poolt tarbitavast toiduainete- ja joogitoodangust tuleb välismaalt.

Kõigis Kesk- ja Ida-Euroopa riikides väheneb järk-järgult, koos pideva moderniseerimisega, põllumajanduses tööga hõivatud inimeste osakaal. Samal ajal kasvab sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega tööhõive toitlustusteenuste sektoris.

COVID-19 on muutnud põllumajandus- ja toiduainetööstuse funktsioneerimise reegleid, samuti toiduainete ostmise viise ja tarbijate üldist suhtumist toidukaupadesse.  Selleks, et mõista, mis võib meid pidevalt muutuvas pandeemiaolukorras ees oodata, on kasulik juba nüüd toiduainetootjate ja -töötlejate seas märgatavate megatrendide analüüs. Selles aruandes võtame kokku nende mõju põllumajandus- ja toiduainesektorile ning esitame sellest mõjust tulenevad riskid ja võimalused.– räägib Deloitte NEXT juht Agur Jõgi

 

Pandeemia tagajärjed on ainulaadsed ja neid ei saa võrrelda teiste viimaste aastate kriisidega, näiteks hiljutise 2009. aasta finantskriisiga. Pole kindel, kui kaua praegune olukord kestab või kui sügavale see tegelikult ulatub. Deloitte ekspertide sõnul on sõltuvalt rahvusvahelise kaubanduse ja piirangutega seotud majanduslikust ning poliitilisest olukorrast võimalikud 4 stsenaariumi:

  1. Täielik taastumine

See on kõige optimistlikum stsenaarium, kus piirangute kaotamine hõlbustab tööjõu liikumist, kõrvaldades põllumajanduses tööjõu surve. Samal ajal taastub kriisieelne tarbimisskaala ja seda ka HoReCa sektoris, mis mõjutab sellega seotud turusegmente. Põllumajandus- ja toiduainetööstus kogeb taas varasemat arengukiirust ja suundi, kõige märgatavamaks muutuseks pärast viimaste kuude piiranguid on aga e-kaubanduse platvormide arengu säilimine.

  1. Uus tarbija

Mõõdukas stsenaarium, mis rõhutab pandeemia ajal harjumuseks saanud tarbijakäitumise pikaajalist säilimist, kus tarbijad panevad suuremat rõhku toidu toiteväärtusele ja kohaliku toidu hankimisele Nende eelduste kohaselt toimub ka toitlustusettevõtete külastamiselt üleminek kodusele toitude valmistamisele, mille tulemuseks on nõudluse suurenemine põhitarbekaupade osas ja vajadus põllumajandus- ja toiduainetööstuse vastavaks kohandumiseks.

  1. Uued põhimõtted

Selle kohaselt on, vastupidiselt eelmisele stsenaariumile, tarbijad valmis tagasi pöörduma oma varasemate harjumuste ja käitumismallide juurde, kuid püsivate piirangute tõttu ei saa nad seda teha. Mille tagajärjel väheneb tarbimise ulatus, säilib aga sektori struktuur.

  1. Moonutused ja häired

See on kõige pessimistlikum lähenemine, kus nii majanduslikud kui ka poliitilised tegurid mängivad kõige ebasoodsamat rolli. Samaaegne piirangute püsimine, ebasoodsate kaubandustingimuste jätkumine ja piisava poliitilise toetuse puudumine põhjustab tarbijate ja ettevõtete usalduse langust ning sisenõudluse püsimist kriisitasemel. Selle tulemusena kasvab langustrend.

Kriis on katalüsaatoriks

Pandeemia kujutab endiselt tõsist ohtu kogu maailma majandusele ja mõjutab protsesse, mis toimuvad põllumajandus- ja toiduainetööstuse kõigis segmentides. Nende muudatuste dünaamilisus on aga võimalus selle tööstusharu kasvuks, samuti uute, uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks. Põllumajandustootjad loovad suurema tõenäosusega otsese kontakti oma toodete tarbijatega, jaemüüjad on sunnitud oma elektroonilisi turustuskanaleid kiiresti arendama ja läbilaskevõimet suurendama ning tarbijad tunnevad ostetud toidu toiteväärtuse vastu palju suuremat huvi. Põllumajandus- ja toiduainetööstuse väärtusahela erinevad osalejad peavad olema valmis ka suurteks struktuurimuudatusteks, millega kogu tööstus peab toime tulema. Sellisteks on näiteks kõigi praeguste kliimamuutuste tagajärjed ja rangemad keskkonnaalased nõuded..

Põllumajandus- ja toidusektori väljakutsed on muutnud mängureegleid. Pandeemia kiirendas uuenduslikke protsesse, mis on taastumise jaoks vältimatud. Erinevad sidusrühmad – tööstus ise, aga ka seadusandjad – peavad suutma tuvastada tekkivaid võimalusi, aga ka luua tegevusviise, kuidas seda uut potentsiaali kõige paremini kasutada – räägib Marja-Liisa Meurice, EIT Food CLC North-East direktor.

EIT Food ja Deloitte ekspertide sõnul peaksid põllumajandus- ja toiduainetööstuse jätkusuutliku ülesehituse tugimehhanismid tulevikus muutuma toetusmehhanismideks, näiteks parandusmeetmete säilitamiseks ja protektsionismi soovi, stabiilsuse ja rekonstrueerimise vajaduse tasakaalu toetamiseks. Kõik pandeemia ohjeldamise või selle vastu võitlemise meetmed peavad põhinema selle majandusliku mõju läbipaistval ja järjepideval hindamisel. Seadusandjad peavad tagama ohtude, mis võivad häirida kohalikke turge ja rahvusvahelist kaubandust, õigeaegse tuvastamise ning neile reageerimise.

Euroopa rohelist kokkulepet ei tohiks pidada ainult väljakutseks, millega Kesk- ja Ida-Euroopa valitsused ning põllumajandus- ja toiduaineturud peavad toime tulema, vaid võimaluseks, mille ees nad seisavad. Oluline on piirkonna transporditaristu edasine areng, mis aitab kaasa uute turgude võtmisele, juhib väike- ja keskmise suuruse ettevõtete kasvu ning parandab seeläbi tööstuse tegevusskaalat. Lõpuks tuleb reageerida tarbijate muutuvatele eelistustele ka põllumajandus- ja toiduainetööstuse turundus- ja müügiedendustegevusega.

 

Kogu raporti saab alla laadida:

https://www.eitfood.eu/food-foresight

Find out how EIT Food Hub can help you!

EIT Food Co-Location Centre North-East was established in Warsaw in 2017. Together with our partners from Denmark, Finland and Poland we work towards making the food system more resource-efficient, secure, transparent and trusted. Our goal is to boost the skills and entrepreneurial spirit in agri-food sector in order to deliver a healthier lifestyle for all European citizens.

More